0-3 nädalat
Selle etapi tähtsus on, et kutsikast kasvaks võimalikult tugev ja hea vastupanuvõimega koer. Terve, rahulolev kutsikas sööb ja magab. Kuna ta silmad ja kõrvad on kinni ei häiri teda tavaliselt miski, juhul kui emal on piisavalt piima ning kutsikate pesa on soe (umbes 28-32°C). Kui kutsikatel on külm või on nad näljased, hakkavad nad vinguma. Ühe kuni kolme nädala vanuseid kutsikaid peaks võtma kätte, silitama neid ja rääkima. See loob hea aluse, et kutsikast kasvaks inimsõbralik koer. Selles eas kutsikad 2/3 ööpäevast magavad ja 1/3 söövad. Umbes kahe nädala vanuselt avanevad kutsikatel silmad ja nad hakkavad tõusma jalgadele.

 

4-7 nädalat
See etapp on kutsika arengu seisukohalt üks tähtsamaid, kõik sellel etapil õpitu jääb meelde kogu eluks. Liigutused muutuvad koordineerituteks ja kiiremateks, kutsikas lõpetab imemise ning läheb üle tahkele toidule. Sellel etapil kujunevad toitumisharjumused ja mis veelgi tähtsam, määratakse, milliseks kujuneb koera edaspidine elu inimühiskonnas. Alati märgitakse koera omaniku kõrval ära ka koera kasvataja, sest just temast sõltub suurel määral tulevase koera iseloom ja käitumismallid. Sellepärast ongi oluline võtta kutsikas hea kasvataja käest, kellel on olnud piisavalt aega, oskusi ja tahtmist kutsikat eluks ette valmistada. Kutsikad peavad sellel eluetapil saama olla koos ema ja õdede-vendadega, et nad õpiks koeramaailma käitumisreegleid. Liiga vara (5-6 nädalaselt) ema juurest ära võetud kutsikad jäävad teiste koerte suhtes kogu eluks ebakindlaiks ja arglikeks (või agressiivseteks). Need kutsikad, kellel on sellel eluetapil vähe kontakte inimestega, kellega ei tegeleta piisavalt, jäävad eluks ajaks iseloomuvigadega, mida hiljem on peaaegu võimatu korrigeerida (argus, agressiivsus, närvilisus jms). Nad tunnevad ennast kindlamalt koerte kui inimeste seltsis. Kui kavatsete osta kutsikat, uurige kindlasti järele, milline on kutsikate ema ja isa iseloom, sest iseloom, nagu muudki omadused, päranduvad vanematelt järglastele. Samuti võtavad kutsikad suures osas ema käitumismallid üle.
 
7-8 nädalat

Paras aeg on kaelarihma tundmaõppimiseks. Tavaliselt õpetavad juba kasvatajad selle kutsikale selgeks aga on ka erandeid. Kui Kasvataja ei ole seda ise teinud siis hangi turvaline nailonrihm, mis ei lähe kergelt lahti. Pane rihm kaela ja las esimene kord olla tunnike-kaks kaelas. Kutsikas tunneb alguses ebamugavust ja võib kratsida ning võib isegi nukraks muutuda, et ei taha üldse liikuda aga ära tee välja. Pigem kutsu mängima ja meelita liikuma aga kui ta ikka ei taha siis las olla rahulikult, küll ta liikuma hakkab. Teisel päeval pane juba kauemaks ja kutsu ta jälle mängima, tegevusse, et unustaks selle kaelarihma, mis kaelas. Ta võib sellega ka päeval magada. Kolmandal päeval võib juba terve päeva olla ja samas võib ka vahepeal ära võtta aga kui käite õues siis alati panna kaelarihm kaela ja turvaks ka jalutusrihm külge.

See on aeg, kus kutsikas läheb pesa soojusest ja kaitstusest välismaailma. Uued lõhnad, uued kohad on väga võõrastavad kutsikale toimetulemiseks, ta ilmselt ei lähe väga kaugele aedagi omapäi. Ta on õues valmis vaid loomulikke vajadusi rahuldama. Kindlus hakkab varsti kasvama ning ta hakkab mõne nädalaga avastama järjest enam ja enam enda ümber. Ta võib ka karta pimedust, see on küllaltki tavaline. Ta õpib selgeks oma nime ning see tähendab, et kui ta sinu juurde tuleb, siis hakkab juhtuma midagi toredat. Ära kunagi kutsu koera selleks, et temaga pahandada. Kui pahandamine on möödapääsmatu, mine ise koera juurde ja tee seda. Kiitus, hellitused ja soe kindlustunne on sel ajal elutähtsad.

See nn sotsialiseerumisfaas on parim aeg kutsika õdedest-vendadest lahutamiseks ning uue perega kohanemiseks. Kui minnakse kutsikat koju tooma, peaks eelnevalt olema selge, kes hakkab olema kutsikale kõige tähtsam inimene peres, see peaks hoidma kutsikat kojusõidu ajal süles ja tegelema esimestel nädalatel kutsikaga kõige rohkem. Kutsika kohanemis- ja õppimisvõime on selles eas suur. Ta võtab kergesti omaks uue pere eluviisi, talle tuleb algusest peale selgeks teha, mis on lubatud ja mis on keelatud. Ära kutsu esimesel lädalal liiga palju inimesi kutsikat vaatama, las ta veendub enne oma pere heasoovlikkuses. Kutsika võtmine suvepuhkuse algul, juhul kui see veedetakse kodunt eemal (näiteks suvilas, maal vanavanemate juures), ei ole kutsika arengut arvestades mitte kõige parem. Puhkuse lõppedes muutub kutsika elukoht ja -stiil täiesti ning tal on muutustega raske kohaneda.
Selles eas õpib kutsikas kergesti selgeks (kui teda muidugi õpetada) lihtsamad käsklused. Kogu õpetus peab olema kutsika jaoks tore ja mänguline. Kui kutsikaga on kavas hiljem koertenäitustest osa võtta, siis on just selles eas paras aeg anda algõpetust (õpetada seismist ja hammaste näitamist).

 
8-10 nädalat
Kuigi kutsikas ei või veel jalutamas käia, püüa teda endaga kaasa võtta autosse, näiteks poodi minnes või lapsi kooli-lasteaeda viies. Kui on võimalik, vii teda süles elava liiklusega tänava või tee äärde, ka see tuleb kasuks. See harjutab teda müraga, vuhinatega, tuledega, inimestega. Kindel on, et kui lähed kutsikaga poodi, saad ümbritsetud inimestest, kes püüavad talle pai teha.
Avastad, et kutsikas hüppab üles ja see hakkab muutuma häirivaks. Nüüd on aeg see tüütu komme välja juurida. Kutsikal on hea meel sinuga kohtumisest, kuid kui teed vea sellega, et võtad ta sülle, siis ainult julgustad teda sellega hüppama veelgi rohkem ja kõrgemale. Lükka ta õrnalt maha tagasi, toetades tema õlgadele või lükka põlvega vastu ja tal on siis ebamugav hüpata. Koju tulles ei tohi üldse esimesena koerast välja teha, kui olete jalatsid, õue riided seljast võtnud siis enne on naine/mees/lapsed, keda tervitate. Kui järg on koerale tere öelda siis olge kindel, et ta on maha rahunenud, istub ja ootab rahulikult ning siis lähete tema juurde ja ütlete talle tere, paitate, kallistate aga mitte enne, kui ta ei ole rahunenud. Praegu on ta küll tilluke süütuke, ent vanemana ja 7-8 kilosena on temaga hoopis teine lugu. Õpetame kohe reeglid selgeks, mida soovime, et koer teeks ja ei teeks.
 
10-12 nädalat
Olete külastanud oma loomaarsti ning saanud esimese kaitsesüsti. Veel pikkadele jalutuskäikudele ei saa aga kodu ümbruses õues käigud igapäevased. Nüüd tunneb kutsikas end oma ümbruses kindlalt, võib olla küllalt rahulikult ka üksinda ja puhtusepidamises peaksid olema tehtud tuntavad edusammud. Kaelarihm peaks nüüd jääma kauemaks kaela ning on hea aeg jalutusrihma katsetamiseks. Selleks kinnita jalutusrihm kaelarihma külge ning las kutsikas jookseb esialgu niisama. Ole hoolikas tema järele vaadates ning ära püüa rihmale astudes teda pidurdada, kui ta jookseb ära millegi seninägematu eest, mis teda taga näib ajavat. Mõne aja pärast võta rihma ots enda kätte ning tõmba kutsikat väga tasa enda poole. Sellega peab kaasnema palju kiitust. Siis võite proovida koos jalutada, pigem julgustuse ja kiituse kui pingul rihma mõjul. Kui kõik õnnestub, siis proovige sedasama õues. Võib juhtuda, et näed seal peru elukat, kes kargab ja tirib rihma otsas vajalikule hoopis vastupidises suunas. Palju julgustamist ja kiitust on jällegi abiks ning tasuda tuleb ka vähimaid sammukesi. Altkäemaks maiusetükikeste näol on siin suureks abiks.
 
13-16 nädalat
See on kiire õppimise iga. Iseloomu väljakujunemise seisukohast on väga tähtis, et kutsikas saaks selles eas palju uusi muljeid. Kutsikas, keda ei viida kodunt või koduaiast välja, võib muutuda araks või umbusaldavaks võõraste inimeste ja olukordade suhtes. Sellepärast peab kutsikat (kui tal on immuunsus tekkinud) võtma "seltskonda" kaasa. Harjutama teda autosõidu, rahvarohkete kohtade ja erinevate inimestega. Soovitav on jätkata eelmisel etapil alustatu õpetamist. Tähtis on teada, et kutsika õppimisvõime ei ole kogu elu jooksul nii suur kui selles eas.
Nüüdsest peaks koolituskava olema juba täitmisel, lubatud ka lühikesed jalutuskäigud rihmaga, ent ettevaatlikult. Kui sul on lähedal ohutu ja sobiv ala, siis on suurepärane aeg lasta kutsikas lahti, ent esialgu soovitatakse, et keegi oleks täiendavalt abiks. Varusta end koeramaiustega ning kui ta on lahti päästetud, tee rõõmsat häält ning jaluta vaikselt edasi. Loodetavasti ta järgneb, sest on ebakindel omal algatusel jalga laskma. Julgusta teda mõneks sammuks omapead ning siis kutsu ta tagasi, kiida rohkesti, anna maiust ja patsuta, nõnda korduvalt.
Kuigi see võib näida enneaegse murena, on palju kergem juurdetulekut õpetada praegu kui et lükata see kutsika viie-kuuekuuseks saamiseni edasi, mil too võib joosta juba oluliselt kiiremini kui sa ise! Katsu leida kutsikate "lasteaia rühm", see on suureks abiks kutsika sotsialiseerumisel. Toitmise ajal saab õpetada istumist ja ootamist ning ooteaega järkjärgult pikendada.

Kutsikad on eriti alistuvad, nad tunnustavad peremeest, on väga koostöövalmid, täidavad meelsasti käske. Jätkake koduse kasvatusega. Kutsikas peab teadma, mida tohib ja mida mitte, peamine on järjekindlus, kannatlikus ja rutiin. On väga segadusseajav, kui ühel päeval tohib näiteks mööblile ronida ja teisel mitte. Aedikud on väga kasulikud, kui on tarvis kutsika ala piirata, näiteks lähete kodunt ära ja panete kutsika aedikusse, et ta ei teeks endale viga.

 

 

...tagasi