KÕIGEPEALT SOOVIN ÖELDA, ET SEE EI OLE REKLAAM.

Jagan rõõmuga teiega oma  arvamusi ja kogemusi. Kui palju te seda usute ja järgite, on teie teha. Minu lapsepõlvekodus on olnud palju koeri, ent ma polnud siiani otseselt koerte probleemidega enne kokku puutunud, sest loomadega tegelesid minu vanemad. Minu jaoks olid koerad ainult head sõbrad. 2002. aasta kevadel ostsime endale tõukoera, cavalier king charles spanjeli. Koer peres, rõõmud majas, aga ega ka ilma muredeta saa.

Aja jooksul ilmnes palju sellist, mida ei osanud ette arvatagi, sealhulgas ka see, et koera toit on väga tähtis.  Pead ikka teadma, mida oma lemmikule ette annad. Väga oluline on just kutsikaeast alates anda parimat, sest siis loom ju areneb. Sel ajal panete aluse koera elule, tervisele! Meie seda kahjuks enne ei teadnud, teadmine tuli oma kogemuse kaudu. Vaatame hetkeks tõele näkku! Paljud koertekasvatajad (NB! Mitte kõik) ei oskagi midagi head soovitada, kuna nad ise söödavad oma aretuskoertele  putrusid (kõik selle nimel, et väljaminekud oleksid minimaalsed) ja siis lisavad õlisid ning peotäite kaupa vitamiine, et koerad paistaksid, rõhutan paistaksid ilusad. See on tõsi, kahjuks! Kui sina, kutsika ostja lähed kutsikale järele, siis näidatakse nurgas seisvat kotti, et näe annan oma koertele head ja kallist koeratoitu. Siis antakse ka pisut sinu kutsikale seda toitu, mida tegelikult kutsikas saab võib-olla päris esimest korda, kaasa. Kahjuks juhtus sarnane lugu ühe minu tuttavaga, kelle kutsikal oli selle tagajärjel loomse rasva puudus, mis väljendus kõõmana. Kodutoit peab sisaldama: 75% liha, lihasaaduseid, loomset rasva; 26% aedvilja,  k.a. sojauba; 5% kiudainetega teravilja. Seda jälgides ei pea te tõesti midagi muud andma, aga kas te ikka suudate täpselt seda jälgida? Mina isiklikult pole siiani veel mitte ühtegi koeraomanikku-kasvatajat näinud, kes sellist arvestust peaks. Ikka minnakse kergemat teed. Me kõik soovime mugavust.

Kui meie kutsika ostsime, siis ei olnud veel nii palju kuivtoidu valikutki kui nüüd ja muidugi ka teadmisi nende kohta. Oma koerale oleme söötnud ja ära proovinud:  alustasime Spetcific toiduga, siis läksime üle supermarketite toitudele (Chappi, Darling, Friskies ja Pedigree), loomulikult oleme andnud ka kodutoitu ehk seda, mida me ise sõime. Kui aga kõhuhädad suurenesid, hakkasime proovima tuntumaid krõbinaid: Bosch, Diamond ja Nutra Nuggets ning lõpuks ka Royal Canin. Olime koera tervise pärast mitmel, korral väga mures, sealjuures oli koera karv kahvatu, läiketa. Me Ei saanud isegi õigel ajal alustada näitustel käimisega. Peagi olin juba nii palju targemaks saanud, et teadsin järgmist: koer ei tohi mitte mingil juhul süüa meie toitu, ning oli ka selge, millised kuivtoidud on müügil olevatest parimad, kuid ikkagi ei olnud ma koera välimuse, olemisega rahul.

 

Ühel sügispäeval (2005.a) hakkasin koeratoitudest rääkima hea tuttavaga (kennel Great Challenge), kellel on ka kodus tõukoerad ja üks nendest koertest on meie Mona õde. Kristel hoolib väga oma lemmikutest ja annab oma hoolealustele parimat toitu. Ta rääkis mulle ühest koeratoidust, millest ma polnud kuulnudki ja soovitas järele proovida... See on Eestis ainulaadne koeratoit BonaVentura Dog7. Tema ise oli näituselt seda oma lemmikutele prooviks ostnud ja ta jäigi neile seda ostma, kuna nägi kiiresti head tulemust ning toit meeldis koertele. Nüüd julges ta seda ka meie Monale soovitada. Saime Kristelilt maaletooja kontaktandmed ja juba paari päeva pärast oli meil toit kodus olemas. Muidugi meeldis see toit ka meie Monale ja nüüd söödamegi teda ainult sellega. Anname talle Premium või Classic adulti. Esimene märk muutustest oli, et väljaheide suurenes, ja minu arvates isegi liiga palju. Arvasin, et koer ei omasta sellest toidust küll mitte midagi ja kõik tuleb välja, aga maaletoojalt uurides sain teada, et hoopis mina andsin toitu liiga palju. Seega pidin päevakogust vähendama ning pärast seda läks kõik normi. Siit tulebki nõuanne, et kui väljaheide liiga suur, siis võib julgelt natuke vähendada päevakogust. Meie saime nii abi ja ma ei näe, et koer ennast halvasti tunneks.  Väga palju loeb see, kas koer on rohkem toakoer või saab palju liikuda... Näiteks: oma hoovis joosta või käiakse trennis jne. Meie kuts on tõeline (linna) toakoer, kes saab iga päev korrapäraselt jalutada.

Siiani pole meie Mona veel kordagi pirtsutanud selle toidu peale, pigem on söögikauss kohe tühi. Ta on rõõmsameelne ja tahab palju mängida, mis näitab, et koer on terve ning kõik on paigas! Mona on alates 8.novembrist 2005.a söönud ainult Bona Ventura toitu. Olen ülimalt rahul, kuna selle toiduga on väga lihtne, toit ja vesi :). Lihtsamat asja ei saagi olla! Ei pea muretsema, et kas koer vajaks veel mingeid lisaaineid või vitamiine, ta saab kõik, mida vajab, sellest toidust. Esimest korda Mona eluaja jooksul olen koerasöögiga VÄGA rahul, kuna tulemused on superhead. Tema tervis on korras, karv läigib, pigment on särav puhas ja tugev, ta on energiline, mänguhimuline, rõõmsameelne, pärast pesakonda taastus kiiremini kui eelmisel korral, kutsikad olid-on ilusad, terved ja tugevad. Nüüdsest julgen minagi seda toitu soovitada teistele, kes soovivad rahaliselt ja ajaliselt  kokku hoida ning samas oma lemmikule parimat anda. Loomulikult õnnestub nii ka lemmiku tervisemuredest vabaneda, kuna naturaalne toit on tervislik ja parim. Meie Monal pole enam kõhuprobleeme olnud.

 Kindlasti tuleb kinni pidada reeglitest, mis Bona Ventura toiduga kaasas käivad, siis ei teki mingeid probleeme ja te ei hakka alusetult seda toitu süüdistama. Olen mitmetelt koeraomanikelt saanud tagasisidet ja on tulnud välja, et kui reeglitest kinni ei peeta, siis tulevad ka kergemini tervisemured. Muidugi hakatakse siis kohe süüdistama toitu, et halb... jne, aga ei vaadata, mida ise valesti tehti või millega üle pakuti. Näide elust enesest...  Üks kasvataja andis sellele toidule lisaks tooreid kanakaelu ja siis tekkisid koertel kõhuprobleemid ja mis te arvate: loomulikult oli toit halb, mitte see, et kanakaelu ja üldse toorest liha ei ole soovitatav koos selle toiduga anda, kuna see toit ju sisaldab ise 85% liha. Koertel tekkis lihaproteiini üleküllus ja siit need mured tulidki. Muidugi kennel loobus oma vea tõttu toidust ja ostab edasi koertele "loomapoodides tugevalt reklaamitud sööki", aga sinna juurde peab ta ostma karva turgutavaid õlisid, lisaaineid ning kindlasti ka vitamiine. See ei tule sugugi odav ja pealegi kurnab koera tervist.

Bona Ventura toitu tuleb võtta tõsiselt! Mida tootja ei soovita, seda pole teil vaja ka anda. Ei ole vaja viinerit, juustu, sepikut... jne anda. Ka mitte näpuotsaga - küüneotsakese nagu paljud ütlevad.  Kui tahate koera premeerida või anda oma lemmikule lihtsalt head, siis ostke spetsiaalseid maiuseid või veelgi parem: kuivatatud lihatooteid. Näiteks meie Monale meeldib hirmsasti vasika stix (ei lõhna ebameeldivalt) ja seda saab murda-lõigata parajateks tükkideks ning küpsistest meeldib Im- Biss. Tõsisemaks närimiseks soovitan koerale võtta Kau-Ca-Bonet, mida meie Mona närib mitmeid nädalaid. See ei määri teie vaipasid ega lõhna ebameeldivalt. Toores kont, aga rikub koera tervist, killud lõhuvad soolte sisemust, kont võib tekitada soolte ummistusi ... jne. Kokkuvõttes ei saa koer sellest niikuinii mitte midagi väärtuslikku, ainult närida:).

Meenutus... kui ma laps olin, siis sai tihti metsas käidud, nii maasikal, mustikal kui ka seenel ja mida te arvate, mida ma metsas märkasin. Loomulikult loomade luustikke-konte. Rebane ja hunt ei näri teatuid konte. See peaks tõeline nälg olema kui nad neid veel järavad, et midagigi saada. Nad närivad loomakorjuselt liha ja vaid krõmpskondi ning muu neid ei huvita, ülejäänu jääb vedelema metsa alla. Miks siis meie anname koertele konte? Paljude arvamus on, et kont on toitev ja söögi eest. Nii see tegelikult ei ole. Kahjuks me ei näe koera sisse, mis seal tegelikult toimub, kui kondipuru soolikatesse jõuab. Ma sattusin Internetis ükskord lugema loomaarsti artiklit sellest, kuidas ta lahkas 1,5-aastast  saksa lambakoera. Selle koera soolikad olid haavandeid täis ning katki. Koeraomanik ütles selle peale, et andis tihti koerale konti närida. Kahjuks ei leidnud ma enam seda artiklit üles, aga kui see õnnestub siis panen siia ka lingi. Mõelge, enne kui oma lemmikule midagi annate, kas ikka sobib see talle. Meie pooldame ainult (naturaalseid) spetsiaalseid lemmikutele mõeldud toite ja närimisnämmasid. Siis võin olla kindel, et minu lemmik on terve ja mulle tänulik.

Nüüd siis ka Aras konservidest. Alustan kõigepealt ühe koeraomaniku kogemusest, ehk siis tagasiside toidust. Olen seda koera oma silmaga näinud ja tean tema muredest. Täpsemalt on ta meie Mona vanaema (Helandros Fairy Ann, hüüdnimi Sweety, sündinud 15.02.1997) ja ta perenaine on meie naaber. Kui hakkasin oma Monale BonaVentura toitu andma, siis soovitasin sama ka neile, aga siis ei võtnud Sweety omanik seda tõsiselt, võttis seda rohkem kui jälle üht reklaami paljudest, et meie toit " on parim". Tunnistan üles, et tegelikult olin minagi natuke alguses skeptiline, aga vähemalt julgesin proovida. Läks mitu kuud mööda ja siis avanes võimalus saada sooduskonserve ning pakkusin neile uuesti.  Minu rõõmuks oldi nõus seda proovima. Miks minu rõõmuks, sest ma  soovisin saada oma kogemustele kinnitust. Kuna Sweety on vana koer ja ka ülekaaluline siis soovitasin V-Pluss sarja, mille nad ka võtsid. Sweety on seda söönud alates 6.septembrist 2006.a ja tulemused olid näha juba paari nädalaga. Koer ei õginud enam nii hullusti toitu kui varem, karv on väga ilus, pigment särav ja tugev, koer ise rõõmsameelne ja ta on kõhnemaks läinud. Soovitasin konservile lisaks anda ka C-real riisi, mida soovitas mulle üks kennel, kes oli järele proovinud ja kiitis. Eks näis, kas ka Sweeytile see meeldib.

Konserviga toites hakkas perenaine märkama järgmist: esiteks keeldus Sweety hommikuti välja minemast, pigem läheks poeks kellegi kaissu kui viitsiks õue minna, ta ei tulnud ukse lähedalegi, teiseks jõi koer vett hulga vähem kui krõbinaid süües, kolmandaks lahenesid tema kõhuprobleemid (kui enne oli kakamisega probleeme, et ei saanud ühe korraga tehtud, siis nüüd minnakse õue ja saadakse kohe hakkama) ja neljandaks  oli-on perenaisele väga oluline, et toitu oli-on lihtne ja mugav anda. Omanik rõõmus ja Sweetyl hea olla! Loodame, et naturaalne toit aitab ka Sweety allergiat ning kroonilisi haigusi leevendada. Imesid ei tee muidugi ükski toit aga, mine tea ;), loota võime ikka. Kui midagi uut lisandub Sweety kogemustest siis anname ka siin teada. Tagasiside (8.10.06) Sweety omanikult: "Sweetyle meeldib C-real väga. Ta läheb ainuüksi karpi nähes juba pöördesse. Sööks lausa paljalt, kui ainult antaks. Lühidalt tulemusest: koera tervis on paremaks läinud, kehakaal on tunduvalt vähenenud, karv ilus, pigment särav ja tugev, ta on elurõõmus ja liigub rohkem (enne magas päevad läbi)". Seega perenaine on väga rahul ja kiidab toitu. Toit tõi tema koerale elurõõmu ja ei usukski, et koer on 10aastane. Kui midagi uut Sweety kogemustest lisandub, siis anname ka siin teada.

 Meie kogemus konservidest. Siiani ma ei andnud kordagi oma kullakesele konserve kuna olen kuulnud, mida poekonservid sisaldavad ja mis koostis seal tegelikult on. Ei näinud vajadustki anda, kuna vahel sai ikka veisehakkliha ja piimavasika konte ostetud. Piimavasika kondid on pehmed ja ei tee koerale paha ning ta sööb need tervenisti ära, aga neid ei ole eriti saada. Kui nüüd BonaVentura toitu andma hakkasin, siis need olid mittesoovitavad asjad ja tuli välja jätta. Esimest korda mõtlesin, et proovime siis ka ära need konservid, mida soovitati koos selle toiduga. Arasel, Petissimol ja V-Plussil on üks tootja. Kõigepealt pidime alustama V-Pluss sarjast kuna, Mona oli meil pisut ülekaaluline. Ta sai põhitoiduna siis BV sentsitiivi ja lisaks siis V-Pluss konservi. Üleliigsed kilod kadusid nii, mis mühises ... Saaks ise ka nii ruttu üleliigsetest kilodest lahti nagu koerad:)). Pärast seda, kui Mona oli dieetkuuri läbi teinud ja normaalkaalus, siis hakkasime andma BV classicut ja maiuseks siis, kas Aras või Petissimo konservi, olenes, mida kätte saime. Hommikul krõbinad ja õhtul konserv Aras classic või Petissimo (Petissimo konservile lisatud L-Carnitini ja sellepärast ka teine nimi). Konservi andsime talle põhitoiduna tiinuse ajal ja lisaks oli kogu aeg kauss täis juuniori krõbinaid. Koeral oli kergem olla, kui ta ei pidanud palju krõbinaid sööma, kuna need ikkagi ju paisusid hiljem kõhus ja võisid halva enesetunde tekitada. Mul endalgi oli rasedana vahel väga paha olla, kui sõin liiga palju aga hiljem alles jõudis kohale, et sai vist palju söödud. Eks koeral ole sama tunne! Kutsikate imetamise ajal juhtus aga nii, et Mona hormoonid olid sassis, et ta ei kannatanud konservi (kõht oli pidevalt haige) ja siis me ei saanud talle seda vahepeal anda või kui andsin, siis väga vähe ja harva. Pärast imetamist saime jälle lisaks krõbinatele konservi anda ja kõht oli korras. Kutsikad hakkasid ka alguses saama põhitoiduna konservi ja lisaks juunior kuivtoitu.

 Panen siia kirja veel ühe huvitava fakti söötmisest pesakonna ajal (alates emase tiinuse 5.nädalast kuni kutsikate loovutamiseni ehk siis 3 kuu jooksul);  ühe täiskasvanud koera ja 4 kutsika peale kokku läks 15 x 820g konservi ja 17 kg Bona Ventura juuniorit (kokku summas 1505kr) samas eelmise pesakonnaga, kus oli 5 kutsikat suutsin sama ajaga sööta 37,5 kg kuivtoitu + mitu, mitu kilo veisehakkliha, mitu liitrit keefiri jne (mis läks kokku 2480 kr) ja ikkagi ei olnud kutsikad nii kenad kui, mina oleksin soovinud, nende kõhud olid pärast söömist nagu ümmargused pallid ja nad soovisid pidevalt süüa. Olid täitmatud:)) Pealekauba see mässamine toiduga... sulata hakkliha (mis polnud küll enam nii tervislik, sest külmutamisega kaovad ju vajalikud ained, vitamiinid lihast, aga olukorra sunnil tuli hakkliha külmutada, kuna, ega iga päev ei jõua 4 korda hakkliha ostmas käia, et kutsikatele anda 100g toidu korral), siis leota krõbinaid, sega hakklihaga ja lisa keefiri. Selleks pidin eraldi aega varuma, et toit valmis segada. Aga seekord oli asi hoopis teine, (lihtsam, mugavam ja ka odavam) võtsin leotatud krõbinad ja segasin konserviga ja rohkemat ei midagi. Peamine oli see, et kutsikatel kogu aeg oleks puhas vesi olemas. Ei mingit mässamist. Krõbinaid leotasin kuni kutsikate 6 nädalaseks saamiseni siis nad hakkasid ise närima neid ja ei olnud enam vaja leotada. Isegi kasulikum oli lasta närdia siis said närimis vajadust ammendada. NB! Toit on tunduvalt tervislikum kuna konservis on ka kõik naturaalne ja vajalikud ained olemas. Juuniortoidu krõbinad on head pisikesed, täpselt paraja suurusega ja kutsikatele väga meeldisid. Panin ka seda tähele, et kutsad ei ahnitsenud ega õginud hullu moodi, et ajaks kurku või midagi sellist. Pärast söömist tehti korralik möll ning siis magati rahulikult, kohe mitu tundi. Muideks, kõhud pärast söömist ei olnud punnis. See näitas, et Bonaventura toit ja Arase konserv annab kõik vajaliku ja täidab kõhu väiksema kogusega ning pikemaks ajaks. See kõik on minu arvamus ja tähelepanek muutustest, just BonaVentura toidu kasutamise ajal.

 Kui kutsikad hakkasid välja näitama närimissoovi, siis andsin neile vasika stixe, mis on 100% naturaalsed ja väga maitsvad ning ka ohutud. Hiljem, kui nad juba suuremad olid (alates 1,5 kuuselt), hakkasin andma neile närimseks ka Kau-Ca-Bonet ja nad saavad neid mõlemaid uutes kodudes siiani. Kutsikad söövad praegugi Bona Ventura kuivtoitu ja Aras konservi, kes nüüd rohkem, kes vähem konservile rõhku paneb. Mona kutsikad saavad endale ka juba näitusi lubada, millest Mona selles vanuses võis vaid unistada. Nemad on hästi arenenud ja karvastik on kena. Meie Mona igatahes taastus viimase pesakonna järgselt palju kiiremini. Usun ja olen kindel... tänu BonaVentura ja Aras toidule.

Ühel päeval küsiti minult küsimus, mis pani tõsiselt mõtlema, sest see on tegelikult tõesti samamoodi tähtis nagu kõik muu aretuse juures. Oma jutu alguses kirjutasin kasvatajatest, kes ei toida oma aretuskoeri nii, nagu nad väidavad kutsika ostjatele ja sellest tekkis ka küsimus. Tulevane kutsikasoovija tundis huvi, kuidas teha kindlaks, et kennel-aretaja-kasvataja (kuidas keegi nimetab) annab koertele head ja korraliku toitu? Väga hea küsimus, minagi alguses mõtlesin, et kuidas seda tõestada, aga siis tuli meelde, et kui mina ostan oma koerale süüa, on võimalus võtta firmalt arve ja kui panga kaudu maksan, siis saan teha ka väljavõtte makse kohta nii, et väga hea tõestus on olemas.  Vastus siis küsimusele: kellel ei ole arveid näidata, siis pole see ka usutav, ta võib kõike rääkida ja väita, iseasi, kas meie seda usume. Kui tõukoer ilma paberita ei ole tõukoer ja kui terviseuuringuid ilma kennelliidu usaldusarsti sertifikaadita ei kehti ehk pole ametlikud siis võime öelda, et sama on ka ju toiduga. Sellest ajast hakkasin mina arveid alles hoidma ja kui vaja, saan tõestada, et minu koer sööb tõesti ainult teatud koeratoitu. Koera toit on sama tähtis aretusel nagu tervis, kui soovin terveid ja tugevaid järglasi aretada. Enamik vigadest ja muredest ei tulegi kohe esile, vaid löövad välja alles mitme põlvkonna järel. Koerte tulevik on meie kätes!

Mona toidulauale on lisandunud (tänu Sweetyle) ka C-real. Paisutatud riis teravilja-köögiviljaseguga ja nisuiduõli. Kui Mona vanaema demonstreeris meile oma suurt soovi selle järele, siis otsustasime, et proovime ka ära ja see on tõsi, mida koerad selle nimel oleks nõus tegema... kõike:)). Väga maitsev ja muidugi ka tervislik. Ta sööks seda kas või niisama, ilma mitte milletagi, aga meie anname talle seda ainult koos konserviga.

Olen saanud infot pasta Gut kohta. Tegemist on pastaga, mis sisaldab organismile vajalikku bakterit, Enterococcus. See on laia mõjuga soole reguleerija. Seda antakse lemmikule kõhuprobleemide korral ja pärast antibiootikumi ravi ning sellega võib teha ka profülaktikat (2x nädalas). Meie tuttav Kristel (kennel Great Challenge), andis pastat oma koerale Thorele, kes oli söömisega väga pirts. Pärast kuuri tegemist hakkas koer sööma, isegi krõbinaid, millest ta enne kategooriliselt keeldus. Teine tuttav andis oma koerale Guti pärast operatsiooni ja antibiootikumiravi, koeral olid mõne päevaga igasugused hädad pühitud. Kui enne oli koeral mitu päeva järjest kõht lahti, ta oksendas, ei soovinud eriti süüa ja oli loid, siis Guti andmisega oli kõik jälle endiselt hea. Omanik väga kiitis seda pastat ja küsis, kus me enne Gutiga olime:).  Mitmed koeraomanikud, kes on seda oma lemmikule andnud, ütlevad, et on ikka hea asi küll koertele-kassidele välja mõeldud. Vajadusel kasutavad nad seda ka edaspidi. Mõtlesin siis, et miks mitte ka ise Monale profülaktikana ära proovida ja seda ma ka tegin, kuigi Monal on hea söögiisu ja kõht on korras. Kuna välimiselt ma koera juures mingit muutust ei märganud ja sissemusse ma ei näe, kas muutus midagi, siis jään ise praegu vastuse võlgu:). 

Kui meie kogemustesse lisandub  midagi uut, olgu see siis halb või hea, anname teada! Aga teie saate toidu headusest teada alles, siis kui oma lemmikuga järele proovite. Proovige, kaotada ei ole midagi! Teile lihtsam, mugavam ja lemmikule parim ning tervislikum!

15.07.2007a.

---

Meil on lisandunud uusi kogemusi. Jagame neid rõõmuga, nagu lubasime.

 Esmalt siis sellest, et me võtsime endale Eesti Loomakaitse Seltsi kaudu pisikese kassi, nimega Kärbes (edaspidi Käpe), kelle vanuseks oli sellel hetkel 2aastane aga välja nägi nagu poole aastane kiisuke. Ta elas peres, kus ei olnud kasside jaoks piisavalt süüa ja tänu sellele oli ta alatoitunud ning kaalus vaid 1,6kg. Ega siis midagi, nüüd tuli hakkata kiisukest õigesti söötma hakkata. Toitu hakkas ta saama normi järgi kuna muidu oleks ta võinud enda maole haiget teha. Magu oleks välja veninud, kui oleksin pannud vabalt sööki kaussi nagu kassidele tavaliselt kombeks on anda, pidevalt kauss täis. Tema toidulaual on ainult Super Premium kvaliteediga, 100% naturaalne toit - hommikul ja õhtul sai 2x 34gr Aras konservi ning vahepeal krõbistas Bona Ventura Cat 7 Adult kuivtoitu. Andsime talle alguses ka profülaktikana Gut pastat, mis on hea seedetrakti mikrofloorale ning kaitseb maksa ja teisi organeid. Kõik sujus kenasti. Kass kosus hästi ja kasvas ka suuremaks. Tervise probleeme ei esinenud. Väga oluline on ka tegelikult pissipott, kus kiisud käivad kuna sünteetilised kassiliivad on tervisele ja ka loodusele kahjulikud. Meie kassi pissipotis on liivaks naturaalne Aras Anicosa kassiliiv. See on parim, mida siiani olen mina leidnud. Uuest kogemusest tuleb kohe juttu, kui jätkan kasside teemat.

Võtsime enda juurde elama veel koera, Retty, kes on toodud ka varjupaigast. Temagi lugu oli kurb kuna ta ei olnud korralikult toitunud. Ta kaalus meie juurde jõudes 20kg (normaalne kaal 25-27kg). Hakkasime esmalt talle söötma Bona Ventura Classic Adult Dog 7 Balance toitu ja kui see otsa sai siis järgmisena otsustasime anda rammusamat, et koer kosuks paremini Bona Ventura Premium Adult Dog 7 Balance toitu. Paar kuud möödus kenasti. Andsime temalegi kaks kuud profülaktikana Gut pastat. Kolmandal kuul tekkis koeral oksendamise hood. Konsulteerisin loomaarstiga ja saime teada, et kuna koer on olnud pidevas näljas siis võivad olla tal maohaavandid. Pidime minema uuesti tagasi Classic Adult ehk lahjemale toidule. Oksendamise leevendamiseks andsime koerale ka ravimeid. Lahjema toidule tagasi minnes saime jällegi asja korda. Hakkasime lisaks andma Rettyle ka Aras konservi, mida ta saab igal õhtul 200gr maiuseks. Möödus mitu kuud, kui järsku jälle tulid oksendamise hood peale. Siis tuli välja, et peremees oli andnud koerale salaja natuke leiba võiga. Peremees oli nagu unustanud, mis oli meil Monaga. See tükike võileiba, just taluvõi pärast, ärritas jällegi magu ja ta hakkas oksendama. Lõpuks ka peremees mõistis, et ei ole vaja riskida koera tervisega. Koeral on oma toit ja meil on oma. Palusin abikaasat, et kui ta nii väga soovib koerale rõõmu teha ja teda premeerida siis andku talle parem koerale mõeldud maiuseid. Ostsime selleks talle spetsiaalseid küpsiseid, mida siis nüüd saab pere Rettyle premeerimiseks anda. Oksendamise hooge pole enam esinenud.

 

Meie perega liitus veel üks tore 1,5aastane must kiisuke, nimega Mamsell (edaspidi Mamsu). Ka tema on varjupaigast pärit. Ta oli elanud tänaval ja samamoodi toitunud kehvasti ning oli ülimalt kõhna ja tervis polnud kiita (väljaheide oli verine, hambad põletikus). Talle tehti kõik vajalikud parasiit ja ussitõrjed nagu peab. Kuid verine väljaheide ei kadunud. Tegime läbi mitu antibiootikumi kuuri ja temagi sai Gut pastat. Kuid nii kui lõppesid ravimid, nii paari päeva möödudes oli väljaheide jälle verine. Kõige kurvem, et järsku oli ka Käpe väljaheide verine. Loomaarst arvas, et ehk on ikka siin mingi kõhuparasiit, kes on nüüd ka teisele kassile nakatunud. Mõlemad said kangemat urrisrohtu, mitme parasiidi vastu. Kuid kahjuks probleem ei kadunud. Püüdsin siis meenutada, enne ju oli Käpega kõik korras. Siis tulin selle peale, et aga enne sai Käpe iga päev lisaks ka konservi. Nüüd aga sõid ainult kuivtoitu. Ega siis midagi, see oli meie lootus, et ehk aitab. Hakkasime taas kassidele konservi andma igal hommikul ja õhtul saavad nad Aras konservi 25gr + 25gr. Rõõm oli suur, mõne päevaga enam väljaheites verd ei olnud. Siiani seda probleemi enam ei esine. Mõlemad kassid on terved ja rõõmsad. Siit ka teile soovitused, esmalt vaadake üle looma toidulaud ja kui see ei aita siis otsige abi ravimitest.

Ütlen ausalt, selle ajajooksul kui uued loomad meiega on olnud, pidime ka vahepeal söötma mõned kuud muud toitu. Kuna meile sobilik Bona Ventura toit oli sellel hetkel otsa saanud ja uus kaup polnud veel Saksamaalt kohale jõudnud. Võtsime prooviks Josera toitu, mis ei sobinud - Rettyl hakkasid silmad rähma ajama ja talle ei meeldinud kuidagi see toit. Proovisime Husset - kassid said krõbinaid ja konservi. Kuna kassid on sellised tundlikumad loomad siis nemad näitasid kohe välja, et konserv neile ei meeldinud. Hädaga sõid aga üldiselt ei tormanud seda sööma. Krõbinaid sõid hästi, kuid Käpel hakkasid silmad rähma ajama ehk siis temale ei sobinud. Rettyle sai proovitud ka Husse Lammas & Riis toitu, millega silmad olid pidevalt rähmased ja ajas kogu keha sügelema. Hiljem sai proovida ka Husse Kana & Kartul krõbinaid, mis meeldisid Rettyle väga, aga seegi pani silmad rähma jooksma, kuid siiski vähem. Rettyle ostsime ka Husse konserve prooviks, tema sõi neid meeleldi ja ei pirtsutanud kuid meie näeme suuri erinevusi konservidel.

Pean ikka tõdema, et meie lemmikutele meeldib ja sobib siiski Bona Ventura ja Aras toit kõige paremini. Nad kõik on erinevad isiksused, erinevate organismidega, erinevate vajadustega, erinevate muredega ja me näeme kui hästi mõjub neile just nimelt Bona Ventura ja Aras. Tuleb vaid jälgida, et midagi muud kõrvale ei anta siis pole ka probleeme. Toitke lemmikuid õigesti, tervislikke toitudega siis on ka teil endil muresid vähem ja lemmikud terved ning õnnelikud.

Täiendatud 23.10.2011a

---

Meie kogemustesse on lisandunud veel häid tooteid, mida soovitame.

Arasel on palju häid uusi tooteid juurde tulnud, mida meie lemmikud armastavad. Ühed head tooted on taimsed lisandid, mida saame siis lisada, kas krõbinatele või konservile. Meie uus lemmik on vitamiini ja kiudaine rohke Teraviljavaba puu ja köögivilja mix. Meie koerad lausa jumaldavad seda ja nende isu selle järgi ei kustu. Ka pirtsakad koerad on hakanud tänu sellele mixile hea isuga krõbinaid sööma. Krõbinatele lisame: leotatud puu- ja kõõgivilja mixi ja porgandi graanuleid. Kui anname konservi siis lisame: puu-ja köögivilja mixi, kartulihelbeid, orgaanilist õhitud riisi, porgandi graanuleid, pastinaagi krõpse.

Bonaventura kuivtoitudele on vahepealse ajaga päris mitmed uusi toite lisandunud: Junior on veelgi paremaks muutunud, hypo toitudele on lisandunud: hirv, kala, küülik, jaanalind ja putuka koostisega toidud. Veel on tulnud juurde delikatess toit vasikalihaga ning supreme toit kanalihaga. Valikuid on palju ja kui teie soovite (koer ei vaja, sest koerale meeldib rutiin) maitset uuendada, vahetada siis on see võimalus täiesti olemas. Või kui koer eelistab näiteks lammast või küülikut või hoopis kana siis on teil alati valik olemas. Nii kuivtoiduga kui ka konservidega.

Närimisnänne ja maiuseid on ka väga palju juurde tulnud aga meie hetkel kõige lemmikumad on endiselt veiseliha pulgad, pardifilee, veiseliha kuubikud, kuivatatud veiseliha jne ning teraviljavabad küpsised. Leidke ainult oma lemmiku lemmik ja te teete tema päeva rõõmsamaks. Hellitage oma lemmikuid parima toidu ja maiusega.

Täiendatud 22.01.2021

---

Oleme Bonaventura toitu oma lemmikutele andnud juba üle 17 aasta. Võin julgelt öelda, et Bona Ventura ja Arase tooted on endiselt väga head ja neil on ka kauba sortiment kasvanud nii, et aina paremaks muutub. Valikut on iga ühele, suurele-väikesele-haigele-tundlikule-tervele-pirtsakale-noorele-vanale-vähe liikuvale-sport-teenistuskoerale jne ja ka kassidele.

Bona Ventura ja Arase on 100% naturaalne ja 40-100% liha sisaldusega toidud! Mida paremat veel tahta lemmikule ;).

Kõike paremat teile ja teie lemmikule soovides!

Eestis saab BonaVentura ja Arase tooteid osta Minu Koer lemmikloomade ´kauplusest

Minu Koer lemmikloomade kauplus - Klooga mnt 5 Tabasalu

Ladu - Urda tee 3, box 11 Jälgimäe, Laagri

või e-pood -  minukoer.ee >>

 

 

BonaVentura ja Arase tooted on pärit Saksamaalt ning täpsemat infot toodete kohta saate tootja kodulehelt - www.aras.de

      

 

...tagasi