Libisev põlvekeder (luxatio patellae) võib-olla pärilik või elu jooksul tekkinud. Kui see on kaasasündinud viga, võib seda raskematel juhtudel märgata juba alates 6 nädala vanusest, kergematel juhtudel ilmneb see umbes 7 kuu vanusena. Cavalieridel esineva libiseva põlvekedra tõttu on soovitav neil läbi viia põlveuuringut. See uuring on soovituslik ja pole kohusena rakendatud ühelgi maal. Samas suhtuvad kõik aretusega tõsisemalt tegelevad kasvatajad sellesse täie tõsidusega ja uurivad oma koerte põlvi. Libisev põlvekeder ilmneb kõige tavalisemalt aeg- ajalt koera lonkamise näol.
Uuring viiakse läbi koera põlvede katsumise teel (esmane ja kõige levinum meetod), võimalik ka täpsustav röntgenuuring.

Uuring on ühekordne. Kontroll toimub Putnami süsteemi järgi. Põlvi hinnataks neljas astmes. Kliiniliselt terveid põlvi tähistakse 0-iga, mis tähendab, et põlveliigesed on normaalsed.
Aretuses on lubatud kasutada ka koeri, kellel on I astme põlved, sel juhul põlveliiges on peaaegu normaalne. Põlvekeder on normaalsest ebastabiilsem ja põlve sirutades on võimalik seda lukseerida. Võib esineda ka spontaanseid luksatsioone, kuid põlvekedra normaalasend taastub alati. Sääreluu rotatsiooni tõttu võib põlvekedra sirgsideme kinnituskoht olla veidi nihkunud.
II astme põlved- kui põlv on siurtatud, asetseb põlvekeder tavaliselt normaalasendis. Põlvekeder lukseerub põlve painutamisel või sääre roteerimisel ja ei pöördu enam iseenesest patellaarvakku. Sääreluu ülaosa on kuni 30 % roteerunud. III astme põlved- põlvekeder asetseb tavaliselt luksatsioonis, kuid seda on võimalik viia normaalasendisse. Sääreluu ülaosa on 30-60 % roteerunud.
IV astme põlved - põlvekeder on püsivas luksatsioonis ning seda ei ole võimalik viia normaalasendisse. Sääreluu ülaosa on kuni 90 % roteerunud.
See oli lühiülevaade põlveprobleemidest, mida esineb ka cavalieridel. Seepärast oleks oluline tahtes välistada aretuses esinevaid terviseprobleeme, kontrollida ka koerte põlvi.

 

 

...tagasi