(Soome cavalier king charles spanjel klubi kommentaariga)

 

Üldmulje: Aktiivne, graatsiline ja hästi tasakaalustatud. Leebe ilmega. Kääbusspanjel, kellel peab olema piisav luustik, kuid mitte mingil juhul raske ja jässakas.

 

Iseloom: Sportlik, hell, absoluutselt kartmatu. Iseloomule tuleb pöörata erilist tähelepanu, see peab olema lõbus ja reibas - mitte  mingil juhul arglik.

 

Temperament: Lõbus, sõbralik, mitte iialgi agressiivne või närviline.

 

Pea: Pealagi kõrvade vahel peaaegu lame. Madal üleminek otsmikult koonule. Koonu pikkus otsmikust nina otsani umbes 3,8 cm. Ninasõõrmed mustad ja hästi arenenud, ilma lihavärvi (roosade) märkideta. Koon kergelt kitsenev, mokad hästi arenenud, kuid mitte rippuvad. Koonuosa silmade alt hästi täidetud. Igasugune kalduvus kitsale või teravale koonule on ebasoovitav. Leebe ilmega pea on väga oluline. Kuigi standard mainib madalat üleminekut otsmikult koonule, peab see siiski olema selgelt märgatav.

 

Silmad: Suured, tumedad, ümmargused, mitte pungis, lai silmavahe. Väikesed silmad põhjustavad terava, ebatüüpilise ilme. Silma ümber ei tohiks olla näha valget.

 

Kõrvad: Pikad, kõrgele kinnitunud, rohke ehiskarvaga.

 

Hambad: Tugevad lõuad, korraliku ja täieliku käärhambumusega. Õige, leebe ilmega pea, millel on hambaviga on parem kui pea, millel on õige hambumus, kuid kitsas koon ja terav ilme. Peab pidama silmas, et pea areneb kaua ja noore koera hambumus võib paraneda. Tõug ei ole töökoer ja ei tööta suuga.

 

Kael: keskmise pikkusega, kergelt kaarduv.

 

Esiosa: mõõdukas rind, hea õla nurk, sirged jalad mõõdukate luudega. Erilist tähelepanu peaks pöörama halvale esinurgale.

 

Keha: Lühike, tugev, kaardus roietega. Sirge seljajoon. Seljajoonele, rühile ja landele peab pöörama tähelepanu. Selg ei või olla nii lühike, et koer näib ruudukujuline.

 

Taganurgad: keskmise luustikuga, heade nurkadega, ei tohi olla nn. lehmaõndlad või sirbikujulised põlveõndlad. On tähtis, et lisaks headele põlvenurkadele on koeral ka madal ja tugev kannaosa.

 

Käpad: kompaktsed, rohke ehiskarvaga.

 

Saba: saba pikkus peab olema kehaga tasakaalus, kinnitunud seljajoonega ühele joonele, rõõmsalt lehvima, seejuures ta ei või olla kuigi palju üle seljajoone.

Kupeerimine ei ole kohustuslik, kui seda tehakse siis ei lõigata mitte üle kolmandiku. Viga on nii liiga püstiselt kui liiga madalal kantud saba.

 
Liikumine: vaba, hoogne, Eest ja tagant vaadates liiguvad esi- ja tagajalad paralleelselt. Vead on lühikese sammuga, tippiv liikumine; eest lai liikumine ja tagant kitsas liikumine.

 

Karv: pikk, siidine, mitte lokkis. Natuke lainjas karv on lubatud. Rikkalikult ehiskarva. Trimmimine on keelatud. Viga on nii pehme ja lokkis karv kui ka karm karv. Samuti on viga liiga vähene ehiskarv ja lühikesed kõrvakarvad, mis mõjutavad näoilmet.

 

Kaal ja suurus: 5,5 - 8,5 kg. Koer peaks olema väike, hästi tasakaalustatud kehaehitusega ja jääma neisse kaalupiiridesse. Peab silmas pidama, et tegemist on kääbuskoeraga. Kaal peab olema vastavuses luustiku ja kehaehitusega. Kompaktne koer turjakõrgusega 33 cm, 2 cm kõikumine mõlemale poole on lubatud.

  

Värvus: lubatud neli värvust:

  Black&tan:  ronkmust, roostepruunide märkidega silmade kohal, põskedel, kõrvade sisepoolel, rinnal,  käppadel ja saba all. Pruun värv peab olema kirgas. Valged märgid on ebasoovitavad

 

  Ruby:  ühevärviline sügav punane. Valged märgid ebasoovitavad.

 

  Blenheim:  sügavat kastanpruuni tooni laigud pärlvalgel põhjal. Laigud peas peavad olemas sümeetrilised nii, et jääks ruumi soovitavale täpile

 

  Tricolour:  mustad laigud valgel põhjal, pruunid märgid silmade kohal, põskedel, kõrvade siseküljel ja saba all.

 

Kõik muud värvikombinatsioonid on ebasoovitavad. Blenheimidel peab pruun olema kastanpruun mitte hele või kollakaspruun; black&tan ja tricolouridel peab pruun olema kirgas roostepruun. Täpilisus (ticking) on ebasoovitav, kuid 1-2 täppi ninal on lubatud. Valged märgid ühevarvilistel ei ole soovitavad, kuid näiteks kitsas valge triip rinnal ei ole diskvalifitseeriv viga. Värvi ei tohiks seada tähtsamaks kui kehaehitust

 

Vead: kõiki kõrvalekaldeid standardist tuleb käsitleda veana. Vigu tuleb käsitleda vastavalt konkreetsele koerale ja vea raskusastmele.

 

...tagasi